Siseministeerium eraldas pool miljonit eurot multirootor-tüüpi mehitamata õhusõidukite ostuks, neid hakatakse kasutama riigi idapiiri valvamiseks, teatas ministeerium pressiteates.
- Droonidega hakatakse Eesti idapiiri valvama. Foto: Andres Haabu
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul aitavad droonid operatiivsemalt avastada ja fikseerida keelatud piiriületusi. Samuti annavad need patrullidele oluliselt parema ülevaate piirilähedasel alal toimuvatest ebaseaduslikest tegevustest. „Välispiiril on piirkondi, kuhu ei ole jalgsipatrullil võimalik pääseda. Seetõttu ongi hea kasutada mehitamata õhusõidukeid ehk droone, mis võimaldavad piirivahejuhtumeid kiiremini ja tulemuslikumalt lahendada,’’ lausus minister.
Droonidega kogutud infot saab hiljem kasutada tõendusmaterjalina piiriga seotud süütegude menetlemisel – olgu selleks ebaseaduslik või mittetahtlik piiriületus, salakaubavedu, inimkaubandus või muu piiriülene kuritegu.Sisejulgeolekufondi vahenditest eraldatav summa on 333 337,50 eurot, ülejäänu riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering.
Seotud lood
Eestis on vähemalt kaks luuredroone tootvat ettevõtet, kes tahavad osa saada valdkonna kiirest kasvust.
Eesti väikefirmad tahavad osa saada kiiresti kasvava militaardroonide äri miljarditest.
Droonide aeg jõuab ka turvaturule, aga mitte praegu, kirjutab G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.
Drooniga saab vähendada kaitse- ja turvakulutusi, samas mitu kitsaskohta seab soovitud kasutusele piiranguid, kirjutab USS Security arendusjuht Argo Reintal.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.